Pärast vigastust või operatsiooni saadab keha vigastatud kohast ajju vastavaid signaale. Signaalide kokkusaamisel tekibki valutunne. Lisaks nendele signaalidele mõjutavad valutunnet ka emotsioonid (nt ärevus või hirm), mälestused (head või halvad) ja eelnevad kogemused.
Tuleb meeles pidada, et valu on väga individuaalne. Iga inimene tunneb valu erinevalt ja keegi teine ei saa mõista ega öelda, kui tugev see on.
Operatsioonijärgne valu on väga tavaline ja pärast tõsiseid kirurgilisi protseduure on see ka suurem. Tavaliselt leeveneb see paari päeva jooksul pärast operatsiooni. Kinnitage lapsele, et valu ei kesta igavesti ja muutub iga päevaga väiksemaks. Valu intensiivsus muutub päeva jooksul ja on tavaline, et valu muutub liikumise ajal tugevamaks. Lapsed võivad valu tunda ka magamise, puhkamise või mängimise ajal. Mõned lapsed reageerivad valule nutu, vingerdamise või valulikust kohast kinnihaaramisega, aga teised muutuvad väga vaikseks ja tõmbuvad endasse.
Valult tähelepanu eemale juhtimine on loomulik ja seda võib kasutada ühe valu leevendamise meetodina. Aidake lapsel oma tundeid kirjeldada ja leidke viis tema valu hindamiseks, et valida parimad valu leevendamise viisid. Ärge laske lapsel kangelast mängida või valu läbi hammaste ära kannatada.